24
Lamatua Yesus mamuri hari!
(Mateos 28:1-10, Markus 16:1-8, Yohanis 20:1-10)
Lodꞌo hari Migu oe mèu sa, ina se rèti bunga dènge èi hèu mèngi, ho lasi roꞌa Yesus. Ropa rèngu dꞌai nèi, ladhe rèdhi hadhu aae dhu Yusuf pake katange roꞌa Yesus, dhu bhaloli le sa karasa na. Hèia lasi dènge ka asa dꞌara, te ngaa abhu boe ngiꞌu aae Yesus. Ka rèngu ele ngangee. Cagꞌagꞌa laa dhèu dua dhu pake mèdha kaleꞌe, mai titu ka ètu sebhe rèngu. Ina se madhaꞌu bia, ka ra pacudꞌu dꞌai rai. Ka dhèu se karèi si, peka na, “Nga tao ka miu mai tenge dhèu mamuri ètu era dhèu madhe? Yesus aadꞌo heka ètu era neꞌe! Te Na mamuri hari le. Ele boe miu bhèlu eele le, ngaa dhu peka nare, lodꞌo Na ètu Galilea era, sina ma? Te Nèngu peka mema le, na, bèli-camèdꞌa ra pahie eele Dhèu Rai-haha Tareꞌa-reꞌa ne, asa dꞌara adhe-aai dhèu bhelu-katubꞌa. Hèia ra paku pamadhe Ne ètu ajꞌu palolo-palèbha. Te ngaa asa camèdꞌa èèna, Nèngu mamuri hari.” Mateos 16:21, 17:22-23, 20:18-19, Markus 8:31, 9:31, 10:33-34, Lukas 9:22, 18:31-33
Ropa tadèngi rare, heka rèngu sanèdꞌe lii padhai Yesus uru èèna. Hèia ra lèpa dènge ka, lasi peka dènge ana madhutu Yesus dhèu canguru èci sèra, dènge dhèu-dhèu leo dhu madhutu Ne. 10 (Ina-ina dhu ètu roꞌa èèna, nuka Maria ina Yakobis, dènge Maria nèti rae Magdala. Abhu kahèi Yohana dènge ina-ina dhèu pèri dhu leo. Rèngu seꞌe ka dhu lasi peka aaꞌi-aaꞌi dènge ana-ana pajuu-paleha Yesus sèra.)
11 Te ngaa ropa ana madhutu sèra tadèngi lii lolo ne, ra pangee na ina se monya.
12 Hèia Petrus kèdꞌi dènge ka, rai laꞌe asa roꞌa. Dꞌai nèi, na patigi sa dꞌara roꞌa, te ngaa nèdhi dhoka bèla hutu di. Hèia na lèpa, ka na pangee, “Sa mia ka ne?”* Ètu sasuri lii Yunani cahagꞌe dhu suri boe ayat 12 ne.
Ana madhutu dhèu dua paraga dènge Lamatua Yesus ètu jꞌara laꞌe asa Emaus
(Markus 16:12-13)
13 Lodꞌo èèna kahèi, ana madhutu Yesus dhèu dua lasi asa rae cue, ngara na Emaus. Kajꞌèu na pe dꞌai canguru ca kilo nèti kota Yerusalem. Sasuri lii Yunani suri, peka na, “60 stadia nèti Yerusalem”. 60 stadia èèna, èci èèna ka dènge canguru èci koma èci (11,1) kilometer. 14 Ètu jꞌara, ra palolo nèti mamadhe Yesus. 15 Kabèdhi laa, Yesus padètu-dètu le dènge rèngu dua ra, ka kako palere-lere dènge ra. 16 Te ngaa dua ra tadhe boe, Dhèu ne, Yesus, te Lamatua ka dhu tao si, sèna ka baku ra tadhe. 17 Hèia Yesus karèi si, aku Nèngu na, “Miu dua mi se, padhue-padhai ngaa?”
Ropa ra tadèngi sèmi èèna, ka ra titu. Rèhu ra sèmi dhèu susa titu kèna. 18 Ka dhu ngara na Kleopas, karèi Ne, “Ama ne sèmi dhèu hiu sa, dhu meꞌa boe ngaa-ngaa dhu lai-lai ne jꞌajꞌi ètu Yerusalem, do?”
19 Hèia Yesus karèi si, peka na, “Tasamia?”
Ka ra bꞌala, peka na, “Yesus nèti Nasaret èèna! Nèngu na tareꞌa dhèu nèti lii padhai Ama Lamatua. Aa Lamatua pangèdꞌu Na koasa, ka Na tao tadha malaa rupa-rupa. Nèngu dꞌèlu-mèu kahèi ajꞌa-nori dhèu. Dhèu aaꞌi-aaꞌi ra karejꞌe dènge Ne. Aa Lamatua karejꞌe dènge Ne kahèi.
20 Te ngaa teꞌa boe, na, kètu agama èdhi dènge dhèu heka adꞌa sèra, kèpe rare Ne. Ka ra hia Ne asa gubernur sèna ka huku pamadhe Ne. De ra paku Ne ètu ajꞌu palolo-palèbha toke madhe. 21 Uru èèna, jiꞌi sanao Nèngu neꞌe ka Kristus, dhu mai patabuli dhèu-dhèu èdhi nèti paredha Roma, dhu pajꞌèra èdhi. Te ngaa ètu dꞌara hari Jumat lai-lai ne, ra pamadhe Ne.
22 Limuri ne, jiꞌi asa ele ngangee. Te deo na, ina-ina jiꞌi mai peka, na, madꞌae aae era rèngu lasi asa roꞌa. 23 Te ngaa ra palolo, peka na, ngiꞌu aae Yesus ele le. Hèia ladhe rèdhi ana pajuu Ama Lamatua nèti sorga dhu peka dènge rèngu, na, Yesus mamuri hari le! 24 Ropa tadèngi ngare, hèia angalai jiꞌi dhèu pèri-pèri, rai lasi asa roꞌa. Ka rèdhi sèmi dhu ina-ina sa peka. Rèngu rèdhi boe ngiꞌu aae Yesus hèi.”
25 Ropa lolo rare, Yesus lii dènge si, peka na, “Gagoa miu se! Nga tao ka miu moꞌo boe parcaya ngaa dhu uru èèna dhèu rèti lii padhai Ama Lamatua sèra peka tèke! 26 Te rèngu suri le, na, Kristus ne hudꞌi pasae ku jꞌajꞌèra rupa-rupa, heka Na abhu pakabꞌua dènge dadedha kèna.” 27 Ka Yesus ajꞌa si, aaꞌi-aaꞌi dhu dhèu rèti lii padhai Lamatua suri tèke lula-nèti Kristus ne. Karèi nèti sasuri baki Musa toke dhèu rèti lii padhai dhu leo sèra.
28 Ropa rèngu oe dꞌai Emaus, ka Yesus pasabhe eele neo kako taruu. 29 Te ngaa ra manèngi, peka na, “Ama! Jꞌunu taha ku dènge jiꞌi mèda neꞌe, te lodꞌo oe cèna kèna.” Ka Yesus maso palere-lere dènge rèngu asa dꞌara èmu.
30 Ropa rèngu madhèdi neo raꞌa, hèia Yesus nare roti ca balok. Ka Na sabajꞌa manèngi makasi mi Ama Lamatua, hèia Na pamae roti ne. Ropa Na jꞌole roti ne sa rèngu dua ra, 31 heka ra tadhe, na, Nèngu ne Yesus. Te ngaa kabèdhi laa, Na ele nèti madha rèngu dua ra! 32 Hèia dua ra padhue, peka na, “Waa! Deo na ropa Na peka paledꞌa lii padhai nèti dhèu rèti lii padhai Lamatua, dꞌara èdhi taleo moro-moro sange rai-haha.”
33 Lodꞌo èèna kahèi, dua ra kèdꞌi dènge ka, lèpa asa Yerusalem. Lasi paraga dènge canguru ca dhèu ana madhutu Yesus sèra, dènge dhèu leo dhu pakaboko ètu era èèna. 34 Hèia ana madhutu se peka dènge rèngu dua ra, na, “Mema tareꞌa! Lamatua Yesus mamuri hari le! Deo na padꞌelo iisi Na dènge Petrus.” Sasuri lii Yunani peka na, ‘Simon’ ètu neꞌe. Simon ne, ngara leo na Petrus.
35 Èle ka dhèu dua se lole aaꞌi-aaꞌi dhu jꞌajꞌi ètu jꞌara, toke rèngu dua ra tadhe Yesus ropa Na pamae roti.
Lamatua Yesus padꞌelo iisi Na mi ana-ana madhutu Na
(Mateos 28:16-20, Markus 16:14-18, Yohanis 20:19-23, Lii Lolo nèti Dhèu Pajuu-paleha 1:6-8)
36 Lodꞌo rèngu palolo era, kacaꞌa laa, Yesus titu ètu talora aae rèngu. Na hia mahoꞌo mi rèngu, peka na, “Saloom!”
37 Ka ra cagꞌagꞌa aa madhaꞌu, lula ra ngee na nidhu.
38 Te ngaa Yesus lii, peka na, “Nga tao ka miu madhaꞌu? Miu parcaya boe, na, Jaꞌa ne mamuri hari le, do? 39 Miu ladhe sèku ai dènge haga Jaꞌa ne. Jaꞌa ka neꞌe ne. Jꞌole ai miu ho gꞌagꞌe unu mi! Sèna ka mi lèka, na, Jaꞌa ka neꞌe ne, nidhu boe. Te nidhu dènge boe ngiꞌu, te ngaa miu mèdhi ngiꞌu Jaꞌa ne, si?!”
40 Ropa Na padhai lii era, Na padꞌelo dènge si era nuꞌa dhu ètu adhe-aai dènge haga Na. 41 Rèngu karejꞌe titu kèna, lula Yesus mamuri hari le. Dhoka ra bingu, te reꞌa boe tasamia ka bisa jꞌajꞌi sèmi èèna. Hèia Yesus karèi si, “Miu miꞌa ngaa?” 42 Ka ra jꞌole hia Ne iꞌa paga ca kadhèli. 43 Yesus sèmi nare iꞌa ne, hèia naꞌe dènge ka ètu madha rèngu.
44 Èle ka, Na lii dènge rèngu, peka na, “Tasamia? Miu sanèdꞌe era lodꞌo Jaꞌa uru èèna dhu bera-bera dènge miu? Jaꞌa peka dènge miu ca hari ni, hudꞌi jꞌajꞌi ku aaꞌi-aaꞌi dhu dhèu rèti lii padhai Ama Lamatua sèra suri tèke lula-nèti Jaꞌa ne. Nuka nèti baki Musa, aa nèti dhèu rèti lii padhai Ama Lamatua dhu leo sèra, aa nèti sasuri Lii Sodꞌa Koa-Kio.”
45 Èle ka, Na bhoke paledꞌa, sèna ka reꞌa mèu sasoa nèti isi Sasuri Lamatua. 46 Na peka tabha hari, na, “Dhèu rèti lii padhai Lamatua se dhu suri le, na, Kristus dhu Lamatua hia mai èèna, hudꞌi abhu ku rupa-rupa jꞌajꞌèra, heka Na madhe kèna. Te ngaa ladhe dꞌai camèdꞌa, Na mamuri hari. Te dhu suri aaꞌi le jꞌara seꞌe! 47 Nèti deo neꞌe, Jaꞌa hia miu koasa, ho lami mèti Lii Lolo Beꞌa mi suku aaꞌi-aaꞌi, mulai nèti Yerusalem ne. Peka dènge rèngu, na, dhèu dhu mangaku sasala ra, aa lèpa hari asa Lamatua, pe Lamatua saku pamèu sasala ra aaꞌi-aaꞌi. 48 Miu hudꞌi jꞌajꞌi ku sakasii, sèna ka miu lolo, peka na, Jaꞌa dui jꞌajꞌèra, ka madhe, hèia mamuri hari. 49 Èèna na, Jaꞌa hia Roh dhu Mola-Mèci, dhu Ama Ku pajaji nare le. Te ngaa miu hudꞌi tatae ku Nèngu ètu kota Yerusalem ne, toke abhu koasa nèti sorga.” Yoel 2:28-29, Yohanis 14:16-17, Lii Lolo nèti Dhèu Pajuu-paleha 1:4
Lamatua Yesus caꞌe asa sorga
(Markus 16:19-20, Lii Lolo nèti Dhèu Pajuu-paleha 1:9-11)
50 Ca lodꞌo, Yesus nèti si asa liꞌu kota. Ropa rèngu dètu dènge rae Betania, Na baa ai sèna ka hia ra berkat. Lii Lolo nèti Dhèu Pajuu-paleha 1:9-11 51 Yesus padhai lii hia berkat era, hèia dedꞌe Ne caꞌe laꞌe asa sorga. 52 Ladhe rèdhi sèmi èèna, hèia rèngu aaꞌi-aaꞌi ra patitu kètu urutuu ho pahaha iisi mi Yesus. Ka ra lèpa asa Yerusalem dènge dꞌara dhu karejꞌe-karae. 53 Bèli-bèli èèna, rèngu pakaboko ètu dꞌara Èmu Kapua Manèngi-Mangajꞌi ho koa-kio kolongara Ama Lamatua.
Ama Teofilus! Lii lolo jaꞌa ne, dꞌai sange neꞌe ka.
Salam,
Lukas

24:7 Mateos 16:21, 17:22-23, 20:18-19, Markus 8:31, 9:31, 10:33-34, Lukas 9:22, 18:31-33

*24:12 Ètu sasuri lii Yunani cahagꞌe dhu suri boe ayat 12 ne.

24:13 Sasuri lii Yunani suri, peka na, “60 stadia nèti Yerusalem”. 60 stadia èèna, èci èèna ka dènge canguru èci koma èci (11,1) kilometer.

24:34 Sasuri lii Yunani peka na, ‘Simon’ ètu neꞌe. Simon ne, ngara leo na Petrus.

24:49 Yoel 2:28-29, Yohanis 14:16-17, Lii Lolo nèti Dhèu Pajuu-paleha 1:4

24:50 Lii Lolo nèti Dhèu Pajuu-paleha 1:9-11