Ema San Marcos májuequenehahi eta máichararacavahi ema Jesucristo, ticaijare puiti eta
EVANGELIO SEGÚN SAN MARCOS
1
1-3 Nupara­pe­naveana, puiti nuvaraha numetacahe eta máitare­sirahi ema Jesucristo, Machicha ema Viya, te títeca­pau­cha­havipa te vitaracu. Ichape­rinehi eta viúrica­ca­revahi puiti taicha eta mameta­si­ra­havihi eta táurina­quenehi máechaji­ri­ruvana ema Viya.
Ánaquia­pa­ripahi eta áñoana acane, ema Viya mametacapa ema víyarahaini profeta Isaías eta mapane­reruhi, eta mavane­si­rayare ema Machicha te juca apaquehe. Éma, tímitecahi ticatiu­ra­hi­yarehi. Éneri­chuvare matiari­hi­yareva ema apana achane máichuha­que­ne­yarehi ema Viya. Macame­ta­rai­ru­yarehi, máetupi­ri­ca­va­cayare ena achaneana, náinaji­si­ra­yarehi eta tamauri­queneana napane­reruana apaesa táuri eta najaca­pi­rayare ema Machicha ema Viya.
Ema Juan Tícachasiricarahi tépanavapa ticametarairu eta máechajiriruva ema Viya nayehe ena vámahicuruhana
(Mt 3.1-12; Lc 3.1-9, 15-17; Jn 1.19-28)
Tiuri, te táequenepa eta juca, camuri­quenehi áñoana, tiúchucapa ema achane ticaijare Juan. Éma, máichuha­quenehi ema Viya eta macame­ta­rai­rui­rayare, máetupi­ri­ca­va­cayare ena achaneana. Tacahe, masuapahi eta matupa­rahahi. Tiyanapa vámahi­cu­ruhapa. Vaipa avasa­re­cu­ru­hainaini. Ticame­ta­rai­rupaipa nayehe ena macuti­queneana vámahi­cu­ruhana. Ánipa macahehi eta máimitu­re­sirahi:
—Ítsivacha eta epane­reruana. Éneuchava mayehe ema Viya, apaesa maperdo­nachahe eta epeca­turana. Te éneuchavapa, núti nícacha­si­ca­hénapa, apaesa etsecavaipa eta ejaca­pi­rayare ema Cristo —máichavacapa ema Juan.
Tacahe, nárajapapa napaucha ena achaneana ticavasana eta te ichape avasare Jerusalén étapa eta apamuriana avasareana te táunavahi eta provincia Judea. Eta nametau­re­si­ravaipa ena achaneana, navarairaipa náinajica eta napeca­turana, ema Juan máicacha­si­ca­va­capaipa tayehe eta cajacure Jordán.
Ema Juan, vanairucahi me Viya, profetahi éma. Eta macamui­ri­hairahi eta náitsameru tajiyaha eta náitatiquene ticaijare camello. Eta máitijuhe, vácapi jayumepi. Eta manica­sa­reanahi eta tsacara. Eta máitiverahi eta mápama. Ánivare macahe eta macame­ta­rai­ruirahi:
—Ávane­pai­pa­hisera mácani yátupiquene Cristo. Éma, tiápaju­pa­navahi nuyehe núti eta mapicau­cha­ca­révahi. Váiparinehi nácuti­sa­mimahi eta máitupa­ji­jia­si­ravahi. Váipari­ne­hivare nácaemu­ña­vaimahi macamu­su­ra­nuhini núti páuresami. Yátupi núti nícacha­si­cahehi te une, te éneuchavapa mayehe ema Viya. Émainapa, tícacha­si­ca­hé­na­varepa eti ecasi­ña­vanahi mayehe éma, tíjara­ca­hé­na­sarepa ema Espíritu Santo —macahepa ema Juan.
Eta macaicachasirahi ema Jesús
(Mt 3.13-17; Lc 3.21-22)
Te jena sácheana eta mávihai­ra­richaha ema Juan te cajacure Jordán, títecapapa ema Jesús. Másihapahi te avasare Nazaret te tinapaica eta Galilea. Tásiha, ema Juan máicacha­sicapa ema Jesús. 10 Te tamutupa, te tiúcupaicapa eta te une ema Jesús, tíjahú­chavapa máimaha téjiacahi eta anuma. Máimaha­varepa ema Espíritu Santo ticutipahi eta paluma. Máucupauchapa ema Jesús, mávahácapa éma. 11 Tacahe, nasamapa eta mahu ema Viya tásiha­quenehi te anuma. Ani macahehi eta nasamirahi:
—Pítira nuchicha némuna­ruquene. Núrisa­murecha piyehe —macahepa.
Ema Váinaraji Satanás mavarahapa macaitsamaraji ema Jesús
(Mt 4.1-11; Lc 4.1-13)
12 Tacahe, ema Espíritu Santo eta mávahá­sa­mu­re­chirahi, enurujipa máimitu­caipahi ema Jesús eta mayaniraya te mávapahi apaquehe. 13 Eta mayerevahi ema Jesús cuarenta sácheana. Tásiha, ema Satanás macaitsa­ma­rajipa, mavaraha macaetema ema Jesús. Váhisera márata­hahini. Tatiari­hivare eta sárareana eta te mávihahi ema Jesús. Te tamutupa, ena ángeleana náechapa­ji­ricahi éma.
Ema Jesús tépanavapa ticametarairu
(Mt 4.12-17; Lc 4.14-15)
14 Tacahe, te jena sácheana, nacara­tacapa ema Juan. Námapa te tiyerehi. Tacahe, tiyanapa tichavahi ema Jesús eta te provincia Galilea. Tépanavapa ticame­tarairu. Máichuha­vacapa ena achaneana náehica­yarhi ema Viya. 15 Ánipa tacahehi eta mametarapi:
—Éneuchava mayehe ema Viya. Ítsivacha eta epane­reruana. Taicha puiti tíchuha­hénapa ema Viya. Tiánehipa eta sácheyare títeca­pau­cha­hénapa eyehe ema ticatiu­cha­heyare. Aquenu­cayare mavaneruhi ema Viya, éma téchaheyare. Ichape eta iúrica­ca­revaya te esuapa eta nímitu­rapiana —macahepa.
Ema Jesús máichuhavaca ena cuátroqueneana ténicarahiana, máimitureanayarehi
(Mt 4.18-22; Lc 5.1-11)
16 Tacahe, eta mapaisi­rapahi ema Jesús te tachausi eta cáquiure Galilea, máimaha­vacapa ena apinana ajairana, ema émana ticaijarehi Simón Pedro émapa ema maparape Andrés. Eta náemata­nerepi ena nani, ténica­ra­hianahi. Náquijie­recahi eta nayutahe. 17 Tacahe, ema Jesús máichavacapa éna:
—Yare, éhicanu. Núti níjara­caheya eta apana émata­ne­re­piyare. Éti ítuca­va­pa­racahi eta jímana; tacaheyare eta ítusi­ra­va­yareva ena achaneana, machane­ra­nayare ema Viya —máichavacapa.
18 Enevanepa náinajicahi éna eta náenisirahi. Tiyananapa náehicapa ema Jesús.
19 Ánaqui­pa­na­varepa máimaha­varepa ena apinana ticapa­ra­pe­ca­ca­navare ema Jacobo émapa ema Juan. Téjacanahi te napacure. Matiari­hi­hivare ema naiya Zebedeo. Náititi­ji­ricahi eta nayutaheana. 20 Ema Jesús máichuha­varepa ena apinana. Tásiha, náehica­varepa. Najuni­jicapa ema naiya Zebedeo. Manasipa éma te pacure, macachanehi ena mamusurana.
Ema Jesús máimijunapa ema éreana tiávahácainihi ema achane
(Lc 4.31-37)
21 Tacahe, títeca­panapa tayehe eta avasare ticaijare Capernaum. Eta juca sache sávaru­muhuhi, tiyanapa ema Jesús eta te naúruji­si­rareva ticaijarehi sinagoga. Máimitu­ca­vacapa ena tiúruji­ca­vanahi. 22 Ichape náramihi ena achaneana eta máimitu­ra­pianahi táicha vahi nasama­sa­ré­nahini. Tétavi­cavahi eta máitusirahi mayuna­paicahi tamutu. Tétavi­cavahi eta tasuapa­ca­revahi eta máimitu­rapiana.
23 Te nataracu ena náuruji­ru­vanahi, matiarihihi ema émana achane mávaháruhi ema éreana. Tipiara­recapa, ánipa macahe:
24 —Núti nímativi. Pítira Sántoque­nevihi. Machicha­que­nevihi ema Viya. Pésami­ri­ca­ha­vipaini, piti Jesús Nazareno. Váhini picuesi­ru­ji­ca­havini. Pivara­hai­na­papuca pijara­re­ca­ha­viyare —macahepa ema achane.
25 Tacahe, ema Jesús macajachapa ema éreana. Ánipa maicha:
—¡Pámatina! Piyana pijunijica ema maca achane —máichapa.
26 Tacahe, ema achane tíjahú­chavapa tiáquipaicava, tiyaya­carepa. Tipiara­recapa muraca maicha ema éreana eta majuni­ji­si­ra­yarehi ema achane. 27 Tásiha, náraminehi ichape ena natiari­hi­que­neanahi. Tiyase­re­ji­ri­ca­canapa, ánipa nacahe:
—¿Tájahasica tacayema eta juca? Ema maca Jesús, tétavicava eta máitupa­ji­jiá­si­ravahi, maratahahi máquijica ena éreanana. Tásiha, ichape eta napisirahi ema. Vahi nácapae­ma­chahini. Tamutupa arairu eta máimitu­ra­pianahi ema maca —nacahepa.
28 Tacahe, nasamai­ri­ricapa namutu ena achaneana eta juca máichaque­neanahi ema Jesús. Énaripa ena ticava­sanahi te avasareana eta te táunavahi eta Galilea. ­
Ema Jesús macanaraca esu máimase ema Pedro
(Mt 8.14-15; Lc 4.38-39)
29 Tacahe, te tiúchucanapa tayehe eta náuruji­si­rareva, tiyanapa ema Jesús te napena ema Pedro ema Andrés. Náehica­varepa ena apinana ema Jacobo émapa ema Juan. 30 Sutiarihihi esu máimase ema Pedro. Sunasi­que­neipahi tívecahi, ticajumahi ésu eta muraca fiebre. Nametacapa ema Jesús eta sucaju­mairahi esu esena. 31 Tásiha, mapauchapa. Macara­ta­vauchapa, macaeche­pucapa ésu. Táetavia­ca­va­neinehi eta fiebre. Tacahe, suéchapa­ji­ricapa ema Jesús, énapa ena máimitureana. ­
Camuriana ena macanararuanapahi ema Jesús
(Mt 8.16-17; Lc 4.40-41)
32 Te jena cápere­hi­quénehi, te téricapa eta sache, ena achaneana námava­capaipa eta mayehe ema Jesús namutu ena nacaju­ma­queneana énapa ena návahá­ruanahi ena éreanana. 33 Jéhesa­réinehi, namutu ena achaneana ticava­sanahi tayehe eta avasare tiúruji­ca­vanapa te tapaja eta peti. 34 Camuriana ena macana­raruana tayehe eta apanapane jumareana. Mavera­navare ena váinarajiana máquiji­rua­napahi te náqueheana ena achaneana. Váhisera máisapahini náechaji­cahini ena éreanana, taicha náimatihi éna eta émairahi ema Cristo.
Tamutu avasareana te Galilea mapaica ema Jesús
(Lc 4.42-44)
35 Tacahe, te tijara­rahipa, téchepu­ca­vanepa ena Jesús. Tiyanapa eta te mayuja­ra­sirare. 36 Te téjamicapa ema Pedro, májinaripa ema Jesús. Tásiha, tiyananapa nacapa­yacapa éma eta te mayuja­ra­sirare eta te mávapahi apaquehe. 37 Te náiteca­pauchapa, náichapa:
—Namutu ena achaneana titanu­ca­vianahi —náichapa.
38 Tásiha, máichavacapa ema Jesús:
—¡Páureanasami! Nuvara­ha­pasera viyanayare tayehe eta apana avasareana apaesa nucame­tarairu taicha nutupa­ra­ca­si­vaichuhi níchuha­vacaya namutu ena achaneana náehica ema Viya —máichapa.
39 Tacahe, ema Jesús tiyanapa tipaica tayehe eta avasareana te Galilea. Ticame­ta­rai­rupaipa eta te náuruji­si­ra­revana. Éneri­chuvare nayanau­chapaipa ena achaneana návahá­ruanahi ena éreanana, máquiji­ca­va­capaipa ena éreanana.
Ema Jesús macanaraca ema émana achane leproso
(Mt 8.1-4; Lc 5.12-16)
40 Tacahe, te apanapa sache, títecapapa ema émana achane macaju­maquene eta lepra. Mapauchapa te mamirahu ema Jesús, máepuyu­mi­rauchapa. Tásiha, máichapa:
—Tata, nucasi­ñavahi eta piyehe, picana­ra­ca­nupaini —máichapa.
41 Tacahe, ema Jesús tijimu­yainehi majapa­nuinehi. Manacapa eta mavahu. Máichapa:
—Nuvaraha nucana­racavi. Tájinapa píchiravaina puiti —máichapa.
42 Enevanepa tinaraca. Vaipa leprósoi­nahíni. 43 Tacahe, ema Jesús máevatacapa ema achane. Matupa­racapa ichape vahi macume­ta­jirica. Ánipa máicha:
44 —Pímaha, piyana­ya­resera pímerecava nayehe ena tuparai­rucana, apaesa náimamacavi. Énainapa timeta­ji­ri­ca­nayare eta yátupirahi pinaraca, pipachihapa. Nacuijasera picume­ta­cavaca eta nútirahi nucana­racavi. Tásiha, piyana­yareva me Viya. Picama­va­hu­ya­repahi eta pihasu­lu­pa­ya­chi­rayare taicha eta macana­ra­si­ravihi —máichapa ema Jesús.
45 Tacahe, tiyanapa ema achane. Timeta­ji­ri­ca­pai­pasera, mametacapa namutu ena achaneana eta máichava­que­nevahi. Eta tacahe, ema Jesús vaipa máimere­ca­vahini te avasareana taicha eneva­ne­yarehi náurujiaca ena achaneana tímara­hijiana. Tacarine tiyanahi tayehe eta nájinaricha achane­na­hichaini. Énasera ena achaneana tiyana­naichucha napauchahi. Tiásihana tayehe tamutu avasareana.