3
Ema Jesús macanaraca ema achane tépenavahu
(Mt 12.9-14; Lc 6.6-11)
Tacahe, te apana­varepa sávarumuhu, tiyanavare ema Jesús, tisiapahi eta te náuruji­si­rareva. Matiari­hi­hivare ema émana achane vaipa tayamu­ri­cahini eta mavahu, tépena­vahuipa. Natiari­hi­hivare ena fariséoana, ena ticana­ra­ji­ri­canahi ema Jesús. Náimara­racapa éma te macana­ra­ca­ya­repuca ema achane eta te jena sache tacapi­ca­hu­quenehi. Natanu­nui­ricahi eta tiviucha­yarehi ema Jesús. Tacahe, máichapa ema Jesús ema achane:
—Yare, pitupi­hayare ani te namirahu ena achaneana —máichapa.
Tacahe, máichapa ena achaneana:
—Núti nuvaraha epane­rechaya. Puiti juca sache sávaru­muhuhi, ¿tájahapuca táurica eta víchayare? ¿Tísapa­ca­repuca vicha eta táuriqueneana? ¿Étapuca víchayare eta tamauri­queneana? ¿Táuricapuca vípuchavaca ena achaneana? ¿Vicapa­re­capuca? —máichavacapa.
Énasera tímati­na­mu­ria­na­rinehi. Tacahe, ticati­sa­mu­re­varine ema Jesús eta muracairahi eta nasamureana. Tacahe, tisema­ma­juhepa eta máeseni­mu­ri­hairahi éna. Máichapa ema achane macaju­maquene:
—Nímaha. Picaja­ru­vauchava, pímechanu eta pivahu —máichapa.
Eta máimere­sirahi eta mavahu ema achane, enevanepa tinara­vau­cha­vanepa. Énasera ena fariséoana, tisema­na­rinehi eta náimairahi eta juca máichaquenehi ema Jesús. Tiyananapa tisama­cacana nayehe ena políti­coana, machanerana ema Herodes, taicha navaraha nacapacaya ema Jesús.
Títecapanapa ena camuriqueneana achaneana
Émasera ema Jesús tiyanapa téraji­cavapa eta te mávapahi apaquehe eta te tachausi eta cáquiure. Mámapa ena máimitureana. Náehicavare ena ichape­mu­ri­queneana achaneana ticava­sanahi eta te provincia Galilea. Jéhesare, te nasamai­ri­ricapa eta máichaque­neanahi ema Jesús, títeca­panapa ena ichape­mu­ri­queneana achaneana. Tiásihanahi eta te avasare Jerusalén, eta te provincia Judea, eta provincia Idumea, eta provincia Siria, étapa eta avasareana te apachara eta cajacure Jordán. Tásiha, ema Jesús mavanecapa ena máimitureana natsesi­nahini étasina pacure apaesa vahi nacutu­piaraca ena ichape­mu­ri­queneana achaneana.
10 Taicha camuriana ena macana­ra­rua­napahi. Namutu ena nacaju­ma­queneana témeña­ha­va­napahi tiyumu­su­su­ji­ca­va­napahi eta náemeña­hai­ravaya, taicha navarahahi náemama­cayare. 11 Jéhesare, ena éreanana tiávahá­canahi ena achaneana, te náimahapa ema Jesús, tíaquipai­ca­vanapa te mamirahu éma. Tipiara­re­canapa:
—¡Pítira Machicha ema Viya! —náichapa.
12 Mavane­ca­pasera máecati­ha­vacapa nacuija nacume­taruina taicha vuíchaha mávara­hahini náimatihíni ena achaneana eta émaque­nérahi Machicha ema Viya.
Ema Jesús manerejica ena dócequeneana apóstoleana
(Mt 10.1-4; Lc 6.12-16)
13 Tacahe, tiyanapa ema Jesús eta te mávapahi apaquehe máripahi. Mámamu­rihapa ena ánimuriana máimitureana. 14 Tacahe, ánaqui manere­ji­ca­vacapa te nataracu ena dócequeneana mayehea­na­yarehi apóstoleana. Vaipa najuni­jia­caimahi éma, macacha­ne­yarehi tamutu sácheana. Matupa­ra­ca­vacapa eta nacame­ta­rai­rui­rayare. 15 Máijara­ca­vacapa ena dóceana eta narata­hai­ra­yarehi ticana­ra­recana ena nacaju­ma­queneana, náimiju­nai­ra­yareva ena éreanana tiávahá­canahi ena achaneana.
16-19 Eta juca náijareana ena manere­ji­rua­nahi* Ena nani api­nana ajai­rana ema Jacobo émapa ema Juan, napa­ra­pe­ca­cahi, machi­cha­na­vea­nahi ema Zebedeo. Éma­sera ema Viáquenu Jesu­cristo máima­ra­ra­cahi eta nácha­ne­vana, máima­ti­va­cahi éna. Mana­capa eta náchu­ca­ra­pia­nahi “Boane­rges”. (Eta táecha­ji­ri­ru­vahi eta juca, Tiju­ri­cati eta náecha­ji­sira, téya­ya­ra­sia­na­vare.) Matia­ri­hi­vare ema apana achane ticai­ja­re­hi­vare Jacobo. Ema maiya ticai­ja­rehi Alfeo. Matia­ri­hi­vare ema apana ticai­ja­re­hi­vare Tadeo. Eta tápi­pine eta máijare Lebeo, étapa Judas. Tacahe, mapana eta máijare. (Pita­nuca te Lucas 6.16 étapa te Mateo 10.2.) Ema apana Simón, tí­ma­ti­ca­rehi ema, náumurivainihi ena revolucionárioana ticaijareanahi “cananí­sta­na”. Nava­raha náqui­jica ena extra­nje­roana roma­noana.: Ema Pedro (éma ticaija­revare Simón), ema Jacobo, ema maparape Juan, ema Andrés, ema Felipe, ema Bartolomé, ema Mateo, ema Tomás, ema apana Jacobo, ema Tadeo, ema apana Simón, émapa ema Júlasi Iscariote (ema tíjara­recahi ema Jesús).
Ena escribánoana téjecapavanahi eta náimijachirahi ema Jesús mávaháruhi ema Váinaraji Satanás
(Mt 12.22-32; Lc 11.14-23; 12.10)
20 Tacahe, tichavapa ema Jesús, énapa ena mayeheana apóstoleana te napena. Tiápecha­va­na­varepa tiúruji­cavana ena achaneana. Tásiha, vaipa náituji­ca­vahini tinicana taicha tétavi­cavahi eta nasimu­tuvahi ena achaneana. 21 Énasera ena mapara­pe­naveana ema Jesús, te nasamai­ri­ricapa, tiyananapa náepana­ya­rehini éma, taicha náimija­chaipahi máurishi éma.
22 Éneri­chuvare natiarihipa ena escribá­noana, tiásihanahi te Jerusalén. Náepiyae­que­nehapa ema Jesús, ánipa nacahepa:
—Ema maca Jesús, vémeteaca majupaha ema náquenu­murihi ena éreanana, émaripa ema Satanás. Táitusiava máijaracahi eta máitupa­ji­jia­si­ravahi eta macuchu­sirahi ena éreanana —nacahepa.
23 Tacahe, ema Jesús máichuha­vacapa ena ticaeca­hi­ra­hianahi. Eta máimitu­si­ra­vacahi, máimicu­ti­chinapa. Ánipa máichavaca:
—Éti, téjeca­pavahi eta epane­reruana ímija­chanuhi majupa­hanuhi ema Satanás. Ímija­chapuca ticatia­na­ca­canahi ena éreanana. Váhisera énena tácahe. 24 Tacutihi ena machanerana ema gobierno. Éna, vahi típutsi­mu­ria­va­naimahi apinai­na­hi­pucaini partido. Te típutsi­mu­ria­vanapa, énaji­cacaini tiáquipai­cacana. 25 Émaripa mácani achane te camurianahi ena machicha­naveana, váipari­ne­hivare típutsi­mu­ria­va­naimahi, náehaji­ri­ca­cahini, énaji­ca­cahini náquipai­ca­cahini. 26 Ene macahehi ema Váinaraji Satanás, váiparine máisapahini típutsi­cacana ena machanerana, taicha mavarahahi tisimu­tua­na­yarehi éna, tímiya­na­va­yarehi eta nacaete­ma­ji­ri­si­ra­ha­vi­yarehi.
27 Macutihi ema mácani achane tume. Te macara­tacahi eta mataquiriqui eta majanea­sirahi jácani macaye­he­queneana, nájina tiámeye­chaimahi. Tacamunuhi nacara­ta­ca­nu­mayare, náitiaca­nu­ma­yarehi ema túmequenehi achane. Jéhesare, náituru­ye­cha­sa­re­yarepa eta máimaha­queneana. Ene nucahehi núti, túmepa­nanuhi mayehe ema maca Satanás.
28 Puiti nutupiruva numetacahe: Tiperdo­na­cha­ca­rea­nayare ena achaneana eta napeca­turana, tamutu jácani náechaji­sihaira eta táiñema­hi­queneana. 29 Jarari­hisera eta epecatura vahi tiperdo­na­cha­ca­remahi. Eti ímijachahi ema Satanás ema tiávahá­canuhi. Ichape eta éjeca­pi­ravahi, taicha ema tiávahá­canuhi nuti, émaquenehi ema Espíritu Santo. Éti epana­ra­ra­caripa éma. Tásiha, máitavacaca eta etapi­ra­vanaya —máichavacapa ema Jesús.
30 Tacahehi eta máechaji­ri­ruvahi taicha eta nacahe­cha­ji­ri­ru­vairahi: “Ema maca Jesús, majupaha ema Satanás”.
Suítecapauchapa esu maena ema Jesús énapa ena maparapenaveana
(Mt 12.46-50; Lc 8.19-21)
31-32 Tacahe, te apanapa sache, tiúruji­ca­va­na­varepa ena camuri­queneana achaneana te tajuhe eta peti. Téjacanapa te machacaya ema Jesús. Títeca­panecha esu maena énapa ena mapara­pe­naveana. Nanasi­pasera te aneca taicha tiyutu­tu­ca­vanahi ena achaneana. Navarahahi náechaji­ca­yarehi éma. Tásiha, nametacapa ena apamuriana ema Jesús, ánipa naicha:
—Esu pémuna­ru­quenehi pena, énapa ena pipara­pe­naveana nararihi ani te aneca. Navarahahi téchaji­caviana —náichapa.
33 Majicapapa éma:
—Yátupi némuna­ca­vacahi esu meme, énapa ena nupara­pe­naveana. Narari­hisera ani te juca nuchacaya ena némuna­rua­na­hivare, nupara­pe­na­veanahi.
34 Tacahe, máeseni­mu­ríhapa ena máimitureana ena téjacanahi te machacaya. Tásiha, macahepa:
—Ena nani ena némuna­rua­na­hivare. 35 Taicha namutu nácani ticaema­ta­nea­canahi ema Tata, énahi ena némuna­ru­que­neanahi —máichavacapa.

*3:16-19 Ena nani api­nana ajai­rana ema Jacobo émapa ema Juan, napa­ra­pe­ca­cahi, machi­cha­na­vea­nahi ema Zebedeo. Éma­sera ema Viáquenu Jesu­cristo máima­ra­ra­cahi eta nácha­ne­vana, máima­ti­va­cahi éna. Mana­capa eta náchu­ca­ra­pia­nahi “Boane­rges”. (Eta táecha­ji­ri­ru­vahi eta juca, Tiju­ri­cati eta náecha­ji­sira, téya­ya­ra­sia­na­vare.) Matia­ri­hi­vare ema apana achane ticai­ja­re­hi­vare Jacobo. Ema maiya ticai­ja­rehi Alfeo. Matia­ri­hi­vare ema apana ticai­ja­re­hi­vare Tadeo. Eta tápi­pine eta máijare Lebeo, étapa Judas. Tacahe, mapana eta máijare. (Pita­nuca te Lucas 6.16 étapa te Mateo 10.2.) Ema apana Simón, tí­ma­ti­ca­rehi ema, náumurivainihi ena revolucionárioana ticaijareanahi “cananí­sta­na”. Nava­raha náqui­jica ena extra­nje­roana roma­noana.