Ri xek'alajsex chuwech ri apóstol San Juan
Chupan re wuj ri Apocalipsis rubi' tz'ibatal wi ri xk'alajsex chuwech ri apóstol San Juan ruma ri Jesús. Re wuj re' nuk'alajsaj chi ri Jesucristo can xtuk'et na wi tzij pa quiwi' ri ma xqueniman ta ri rutzij. Yac'a ri xqueniman riche (rixin) Riya', can xtiquil c'a ri colotajic. Tek xtz'ibex re wuj re', ri nabey tak kach'alal can c'o tijoj pokonal ri ntajin niquik'axaj, y ri Apocalipsis xtz'ibex riche (rixin) chi nuc'ut chiquiwech ri achique rubanic ri sipanic ri xtuya' ri Dios chique quinojel ri xtiquicoch' quiwech chupan ri tijoj pokonal.
Chupan ri tanaj 1 y napon c'a pa tanaj 3, nich'o chrij ri Cristo ri can ruc'ulun chic ruk'ij ruc'ojlen, y nich'o chuka' chrij ri wuj ri xtz'ibex chique ri wuku' iglesias y nubij chique chi tiquipaba' qui' chuwech ri itzel tak tijonic ri xa k'axon nuc'om pe.
Ri tanaj 4 y napon c'a pa tanaj 5, nubij ri achique nibanatej pa rajawaren ri Dios chila' chicaj y nubij chi c'o jun boron wuj y nubij chuka' achique ri ruc'amon (takal chrij) chi nujek ri boron wuj ri'.
Ri tanaj 6 y napon c'a pa mocaj 5 chare ri tanaj 8, nubij ri achique xquebanatej tek xtijak ri wuku' sellos, ri achoj riq'ui k'olin wi ri boron wuj.
Ri tanaj 8 mocaj 6 y napon c'a pa ruq'uisbel chare ri tanaj 14, nubij ri xquebanatej tek xquexupux chiquijujunal ri wuku' trompetas. Nubij chuka' ri oxi' nimalaj tak ruc'ayewal ri xquepe pa ruwi' re ruwach'ulef.
Ri tanaj 15 y napon c'a pa ruq'uisbel chare ri tanaj 16, nubij ri xquebanatej tek ri wuku' vasos ri c'o ri royowal ri Dios chiquipan xquebetix chi jojun chi jojun cuma ri ángeles pa quiwi' ri ye'etzelan riche (rixin) ri Dios.
Ri tanaj 17 y napon c'a pa ruq'uisbel chare ri tanaj 20, nubij chi xoka ri k'ij tek niban ri ruq'uisbel k'atoj tzij pa quiwi' quinojel ri winek.
Y ri tanaj 21 y napon c'a pa ruq'uisbel chare ri tanaj 22, nubij chi xtiq'uis re nabey ruwach'ulef y nubij chi c'o jun c'ac'ac' ruwach'ulef y jun c'ac'ac' caj. Chuka' xtic'oje' jun c'ac'ac' tinamit Jerusalem.
1
Ri Jesucristo xeruk'alajsaj ri xquec'ulwachitej ri chkawech apo
Ri Dios xuk'alajsaj chuwech ri Jesucristo ri xquebanatej yan chanin riche (rixin) chi ri Jesucristo nuk'alajsaj chiquiwech ri ye rusamajel. Rumari' ri Jesucristo xutek c'a jun ru'ángel* Dn. 8.16; 9.21; Ap. 22.6, 16. riq'ui ri Juan ri rusamajel, riche (rixin) chi xuk'alajsaj Jn. 12.49. chuwech ronojel ri'. Y ri Juan can xuk'alajsaj wi c'a chi can kitzij wi ri ruch'abel ri Dios, chi can kitzij ri xubij ri Jesucristo chare, y can kitzij chuka' ronojel ri xutz'et. 1 Jn. 1.1.
Can jabel c'a ruwaruk'ij ri winek ri nisiq'uin ri ch'abel ri k'alajsan ca wawe', y can jabel chuka' ruwaquik'ij ri winek ri ye'ac'axan§ Pr. 8.34; Lc. 11.28. y can niquinimaj ri nubij.* Ap. 22.7. Ruma can nakaj chic c'o ri k'ij tek xquebanatej ronojel ri tz'ibatal ca wawe'.
Ri Juan nutek el rutzil quiwech ri wuku' iglesias
Y riyin ri Juan ntz'ibaj c'a el re wuj re' chiwe chi yix wuku' iglesias ri yixc'o ri chiri' pa ruwach'ulef Asia, y tic'ulu' c'a ri utzil y ri uxlanibel c'u'x ri nuya' ri Dios; Dios ri can c'o wi pe, Ex. 3.14; Jn. 1.1. c'o re wacami y xtic'oje' re xtibe apo. Y tic'ulu' ri utzil y ri uxlanibel c'u'x ri niquiya' ri wuku' utzilaj tak espíritu ri yec'o apo chuwech ri Dios ri tz'uyul pa lok'olaj ruch'acat. Y can tic'ulu' c'a chuka' ri utzil y ri uxlanibel c'u'x ri nuya' ri Jesucristo ri nik'alajsan ri kas kitzij, Jn. 8.14. ri nabey ri xc'astej pe§ Ef. 1.20; Col. 1.18. chiquicojol ri caminaki' y ri c'o pa quiwi' quinojel ri aj k'atbel tak tzij ri yec'o chuwech re ruwach'ulef. Riya' yojrajo'* Jn. 13.34. y rumari' xcom y xbiyin ri ruquiq'uel, riche (rixin) chi xuch'ej ri kamac. He. 9.14.
Y xuben c'a chake chi xoj-oc reyes y sacerdotes Ap. 15.10; 20.4, 6. riche (rixin) chi nikaben ri rusamaj ri Dios ri Rutata'. Y can quec'ari', chi ya ri Jesucristo ri c'o ruk'ij ruc'ojlen y c'o ruk'atbel tzij riche (rixin) xtibe k'ij xtibe sek. Amén. Rumari', tiwetamaj chi ri Cristo can xtipe na wi pa sutz'.§ Dn. 7.13. Y quinojel xquetz'eto riche (rixin). Hasta ri winek ri xetek'un el ri ruch'acul ri Jesucristo hasta riye' xtiquitz'et na chuka'. Can quinojel c'a ri winek ri yec'o chuwech re ruwach'ulef xque'ok' tek xtiquitz'et Riya'.* Zac. 12.10; Jn. 19.37. Ja' (je), can que wi ri' xtibanatej.
Quec'are' nubij ri Ajaf: Yin c'a riyin ri Alfa y Omega, ri yin rutiquiribel y ri ruq'uisbel chare ronojel. Is. 41.4; 43.10. Riyin can yinc'o pe pa rutiquiribel, yinc'o re wacami y yinc'o riche (rixin) xtibe k'ij xtibe sek, y can c'o uchuk'a' pa nuk'a' riche (rixin) chi yicowin nben ronojel, nicha' ri Ajaf.
Tek ri Jesucristo xuk'alajsaj ri' chuwech ri Juan
Y riyin ri Juan ri yin iwach'alal, can yin iwachibil c'a chupan ri tijoj pokonal, Ro. 8.17. can yin iwachibil chupan ri rajawaren ri Dios, y can junan chuka' xkac'ul ri nuya' ri Jesucristo chake riche (rixin) chi nikacoch' ri tijoj pokonal. Riyin xic'oje' c'a pa ti ruwach'ulef Patmos rubi', jun ti ruwach'ulef ri c'o pa ya'. Chiri' xic'oje' wi ruma ri ruch'abel ri Dios y ruma chuka' chi xink'alajsaj ri Jesucristo. 10 Pero chupan ri jun k'ij riche (rixin) ri Ajaf, riyin xinben c'a jun achi'el achic'§ Hch. 10.10. ruma ri ruchuk'a' ri Lok'olaj Espíritu, y xinwac'axaj c'a chi c'o jun ri nich'o pe chuwij ri can riq'ui ruchuk'a' nich'o, can achi'el tek nik'ajan jun trompeta. 11 Y xubij c'a chuwe: Yin c'a riyin ri Alfa y ri Omega, ri yin rutiquiribel y ri ruq'uisbel chare ronojel.* Ap. 1.17; 2.8; 22.13. Tatz'ibaj c'a pa jun wuj ronojel ri natz'et, y tataka' el pa ruwach'ulef Asia chique ri wuku' iglesias ri yec'o chiri', chique ri aj Efeso, Hch. 18.19. ri aj Esmirna, ri aj Pérgamo, ri aj Tiatira, ri aj Sardis, ri aj Filadelfia y chique ri aj Laodicea, xcha' chuwe.
12 Yac'a tek xinpiscolij wi' chuwij riche (rixin) chi ntz'et achique ri nich'o pe wuq'ui, yac'ari' tek xentz'et wuku' candeleros ri ye banon riq'ui k'anapuek. Ex. 25.37; Zac. 4.2. 13 Y pa quinic'ajal ri wuku' candeleros ri', pa'el c'a jun ri can achi'el ri C'ajolaxel ri xalex chkacojol,§ Ez. 1.26, 28; Dn. 7.13; 10.5; Fil. 2.7, 8; He. 2.14; Ap. 14.14. rucusan jun rutziak ri napon c'a chraken ka. Y ri chuwaruc'u'x k'axnek jun ximibel ri banon riq'ui k'anapuek. 14 Ri rujolon (ruwi') y ri rusmal tak ruwi' sek sek, achi'el rusakil ri lana y ri chumatef ri nika. Y ri runak' tak ruwech achi'el ruxak tak k'ak'.* Dn. 7.9; Ap. 2.18. 15 Yac'a ri raken nitz'itz'an achi'el ri ch'ich' bronce tek jabel josk'in ruwech. Ez. 1.7. Can niperek'un (nirapak'un), achi'el ta pa jun k'ak' c'o wi. Y ri ruch'abel can sibilaj c'a niwajin, achi'el yewajin ri raken tak ya'. Ez. 43.2. 16 Y ri pa rajquik'a' ye ruc'uan wuku' achi'el ch'umila'. Y ri pa ruchi' ntel pe jun achi'el espada§ Is. 49.2. ch'ut rutza'n y pa ca'i' c'o wi rey. Y ri nitzu'un can jani' niperek'un (nirapak'un) achi'el ri k'ij tek c'o más ruchuk'a'.
17 Tek xintz'et c'a riyin ri', xitzak ka chuwech,* Ez. 1.28. achi'el yin jun caminek. Pero Riya' xuya' ri rajquik'a' pa nuwi' Dn. 8.18. y xubij c'a chuwe: Ma taxibij ta awi', ruma yin c'a riyin ri nabey Is. 41.4; 44.6. y ri ruq'uisbel. 18 Y yin c'a riyin ri Jesucristo ri yin q'ues. Xicom, pero re wacami c'o nuc'aslen§ Sal. 68.20; Ro. 6.9. riche (rixin) xtibe k'ij xtibe sek. Amén. Y c'o chuka' k'atbel tzij pa nuk'a' riche (rixin) chi pa nuk'a' riyin c'o wi rulawa'il ri camic y pa nuk'a' riyin c'o wi rulawa'il ri lugar ri yec'o wi ri caminaki'. 19 Tatz'ibaj c'a ri xatz'et, ri ntajin yebanatej chic, y chuka' ri xquebanatej re xtibe apo. 20 Nk'alajsaj c'a chawech achique rubanic ri wuku' ch'umila' ri xatz'et pa wajquik'a' y ri wuku' candeleros ri ye banon riq'ui k'anapuek. Ri wuku' ch'umila' ri yec'o pa wajquik'a', yeri' ri wuku' ángeles ri yec'o pa quiwi' ri wuku' iglesias. Y ri wuku' candeleros ri ye banon riq'ui k'anapuek, yeri' ri wuku' iglesias.

*1:1 Dn. 8.16; 9.21; Ap. 22.6, 16.

1:1 Jn. 12.49.

1:2 1 Jn. 1.1.

§1:3 Pr. 8.34; Lc. 11.28.

*1:3 Ap. 22.7.

1:4 Ex. 3.14; Jn. 1.1.

1:5 Jn. 8.14.

§1:5 Ef. 1.20; Col. 1.18.

*1:5 Jn. 13.34.

1:5 He. 9.14.

1:6 Ap. 15.10; 20.4, 6.

§1:7 Dn. 7.13.

*1:7 Zac. 12.10; Jn. 19.37.

1:8 Is. 41.4; 43.10.

1:9 Ro. 8.17.

§1:10 Hch. 10.10.

*1:11 Ap. 1.17; 2.8; 22.13.

1:11 Hch. 18.19.

1:12 Ex. 25.37; Zac. 4.2.

§1:13 Ez. 1.26, 28; Dn. 7.13; 10.5; Fil. 2.7, 8; He. 2.14; Ap. 14.14.

*1:14 Dn. 7.9; Ap. 2.18.

1:15 Ez. 1.7.

1:15 Ez. 43.2.

§1:16 Is. 49.2.

*1:17 Ez. 1.28.

1:17 Dn. 8.18.

1:17 Is. 41.4; 44.6.

§1:18 Sal. 68.20; Ro. 6.9.