1 Pita
Nalob̃ulat napisulan na-vǝha-sual-an aPita totosi
Ase itos nalob̃ulat napisulan egai?
APita tovi ahai susur siYesu, gai itosi.
Itos nalob̃ulat napisulan egai hǝn nǝsa?
APita itosi hǝn b̃ikel mai alat siYesu ke limastoh hǝn aYesu b̃ehǝhaṽur hǝn nǝmauran salit gail, naut kǝmas na-lǝŋon-isa-vǝsa-an ideh.
Itos nalob̃ulat napisulan m̃os ase?
APita itosi m̃os alat siYesu len naut p̃isi.
Itos nalob̃ulat napisulan egai ŋais?
Itosi pǝpadaŋ hǝn nasihau A.D. 64.
1) Na-ke-ivoi-an (1.1-2)
2) Na-sor-tuṽ-an hǝn nasipaan (1.3-12)
3) Nǝmauran silat siYesu (1.13–2.10)
4) Naṽide alat siYesu lǝb̃imashusuri (2.11–3.22)
5) Na-lǝŋon-isa-vǝsa-an seKristen mai nauman hǝn na-vi-tarhǝte-an (4.1–4.19)
6) Nakelean todaŋ van hǝn alat siYesu (5.1-11)
7) Nasudǝlam̃ian (5.12-14)
1
Na-ke-ivoi-an
Ginau, aPita notovi ahai pispisul siYesu Kristo, nutos nalob̃ulat napisulan egai. Nutosi van hǝn alat aGot tolekis hǝn galito, lototoh hum nametb̃os gail len naut gail lototiltile; naut a Pontus, a Kalatia, a Kappatosia, a Asia mai a Pitinia.* Nǝboŋ toke metb̃os len naut egai, namilen ke lovi Kristen gail naut a im salit len nǝmav gol ke lovi metb̃os len navile a pan. Uman 8.1, 4, 11.19. Len nalǝboian siGot aTata, ilekis hǝn gamito sutuai tia ale aNunun igol ke mǝttokad nab̃oruan siGot m̃os mǝtb̃igol nǝsa aYesu Kristo tokele, mǝtb̃iveveu len nǝda han.* Rom 8.29; 2Tes 2.13; Ipru 10.22, 12.24 Navoian aGot toviol habat kǝmas hǝni mai natǝm̃at tepul sǝsǝhov len nǝlomito.
Nǝ-vatvat-viri-an hǝn nǝmauran vi sutuai
Datesipa vi tǝban aGot aTǝman aYesu Kristo, aMasta sidato. Bathut ke nǝlon totaŋis masuṽ hǝn gidato, eviol hǝn nǝpasian veveu mai gidato len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan siYesu Kristo, gol ke dattokad nǝ-vatvat-viri-an tomaur. Ekitin, aGot etǝgau gat natit gail lotovoi masuṽ len nǝmav m̃os anatun gail. Etǝgau gat natgalenan m̃os gamito, natgalenan asike logǝgel boŋ ideh, asike lum̃om, asike natideh emǝdas gail, asike luwav. Ale len nǝdaŋan siGot, gai dereh tihavhav gol gamito len nadǝlomian samito van vǝbar nǝsarpohan hǝn nǝmauran kitin mai aGot; nǝmauran kitin totub̃at nǝboŋ tolav kuv gamit dan nǝsaan samito. Evi nǝsarpohan enan gai toutaut hǝn b̃evǝhoti len nǝboŋ namǝkot.
Mǝtohǝhaṽur masuṽ tǝban natgalenan, naut kǝmas na-lǝŋon-isa-an totiltile gail limasbar gamito, gol nǝlomit tisa; husur asike idareh linoŋ. Imaienan hǝn na-lǝŋon-isa-an galenan lǝb̃igol ris nadǝlomian samito ke lotovi nadǝlomian gǝgǝras o kitin. Na-lǝŋon-isa-an galenan lugol kitev nadǝlomian samito hum nǝhab tolatlat kitev nametǝlai nagol van tovi wai hǝn b̃isab̃i ke toveveu o tokad nǝpahsago lan. Be len nǝnauan siGot, nadǝlomian samito esǝhor masuṽ hǝn nagol tomasmasig. Ale nadǝlomian samit b̃ekitin, dereh aGot tilav nǝ-sal-suhi-an mai nǝyalyalan mai gamito, dereh nahǝsamit tevi mǝhat len nǝboŋ hǝn navisian siYesu Kristo. Mǝtolǝmas bun aYesu naut kǝmas mǝtsarisi boŋ ideh. Naut kǝmas mǝtsarisi, mǝtoriŋ nǝlomit idaŋ lan, gol ke mǝttopul hǝn nakemkeman. Nahǝhaṽuran mǝttokade, nasoruan edǝdas b̃ikel lǝboii.* Jon 20.29 Bathut ke nǝsa togǝmgǝm hǝn gamito tohum naṽit nadǝlomian samito, evi nǝ-lav-kuvi-an dan nǝpanismen tonor hǝn nǝsaan beti nǝmauran kitin mai aYesu.
10 Ahai kelkel ur gail ta m̃o lopǝhav utaut hǝn nǝ-lav-kuvi-an enan tovi naviolan b̃egǝm hǝn gamito, aGot b̃eviol kǝmas hǝni mai gamito. Galit ludoŋ vahvahur nǝ-lav-kuvi-an enan dan nǝsaan, lous kitevi hǝn lǝb̃elǝboii. 11 Len nǝboŋ ta m̃o lunau habat, nǝboŋ aNunun aKristo len nǝlolito tokel kot na-lǝŋon-isa-vǝsa-an seKristo mai nǝsa b̃ehusuri: naputsanian hǝn nahǝsan mai nǝyalyalan san. Lunau kitev nǝboŋ natgalenan lǝb̃evisi mai lǝb̃imabe.* Psa 22; Isa 53; Luk 24.25-26 12 AGot ikel vǝhoti mai ahai kelkel ur galenan ta m̃o ke lǝsavi tarhǝt salit gabag be lovi tarhǝt samito nǝboŋ lotokel natgalenan mǝttomadhasǝsǝloŋ hǝni. Ale gagai alat lotokel ur na-kel-uri-an tovoi mai gamito, lukel natgalenan len nǝdaŋan seNunun aGot, aGot tosǝvati len nǝmav. Ale natgalen lotokel uri, aŋel gail am lolǝŋon buni ke lekǝta kitev natgalenan hǝn lǝb̃elǝboi gail.
AGot tevi nǝkadun nǝmauran samito
13 Imaienan, mǝteutaut hǝn nǝnauan samito, mǝtehulahul, tǝgau gat nǝlomito. Ale mǝteriŋ p̃is nǝ-vatvat-viri-an samit len navoian aGot b̃eviol kǝmas hǝni mai gamito nǝboŋ aYesu Kristo b̃evisi. 14 Mitigol nǝsa aGot tokele hum mǝttovi anatun gail. Nalǝŋonian gail lotosa mǝttokade nǝboŋ mǝttotǝtan hǝn nakitinan, saliwol hǝn nǝmauran samit am, samtehusur gail. 15 Avil len natit p̃isi mǝtb̃igole, mǝtesum̃an aGot tokis gamito ke: mitivoi, mitinor buni, mititoh a tut dan nǝsaan gail, mitikad nab̃oruan san. 16 Husur len natosian siGot ike, “Mitivoi buni, mititoh a tut dan nǝsaan sum̃an ginau notovoi buni, nototoh a tut dan nǝsaan.”* Lev 11.44-45, 19.2
17 Ale aGot, mǝttokisi hǝn aTǝmamito, ebunus nǝvanuan gail len naṽide top̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, nǝboŋ topǝpehun navoian dan nǝsaan len natit p̃isi lotogole. Imagenan, len naṽide samito, len nǝmauran kavkav samito hum nametb̃os gail len navile a pan, mǝtetǝŋedur bathurien, mǝtemǝtahw len nǝyalyalan san. 18 Husur mǝtolǝboi tia ke aGot toṽur nǝmakuvan samito hǝn b̃ilav kuv gamit dan naṽide kǝmas hǝn nǝmauran samito togǝm len atǝmamit ta sutuai. AGot saṽur nǝmakuvan samito hǝn nagol o nasilva arb̃isa vǝmasig. 19 Ao, eṽuri hǝn nǝda nǝmauran seKristo tosǝhor natit p̃isi,* Kol 1.20 aKristo tohum natuhsipsip tonor hǝn natutumavan, sǝkad naut ideh len niben tosa, sǝkad natideh tosa lan. Exo 12.5 tosor husur natuhsipsip hǝn natutumavan. 20 AGot itabtabuh lan tia nǝboŋ satub̃at hǝn b̃igol navile a pan sal, be aGot esǝvati hǝn b̃evisi len nǝboŋ namǝkot galegai m̃os gamito. 21 Len aKristo mǝtoriŋ nǝlomit len aGot. Evi aGot togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan, toputsan nahǝsan, toriŋi toyalyal. Imagenan, mǝtoriŋ gat nadǝlomian mai nǝ-vatvat-viri-an samito len aGot.
22 Nǝboŋ mǝttogol tabtab hǝn nǝsa nakitinan tokele, mǝtugol nǝlomit gabag iveveu hǝn mǝtb̃elǝmas bun nǝbathudud nadǝlomian len nakitinan. Len nǝlomit tomasil habat, mitidaŋ hǝn mǝtb̃elǝmas masuṽ hǝn gamit gabag, 23 husur mǝtukad nǝpasian veveu. Nǝmauran veveu mǝttokade sagǝm len nǝpasusan sitata mai sinana husur nǝmauran artoviol hǝni mai gamito dereh tesib len nǝmatan. Avil nǝmauran veveu mǝttokade dereh tipat vi sutuai bathut ke togǝm len nasoruan siGot, nasoruan nǝmauran, nasoruan topat vi sutuai. 24 Hum natosian siGot am tosor husur natenan, ike,
“Nǝvanuan p̃isi lohum naliol,
nǝyalyalan p̃isi lotokade ehun napushǝt naliol;
naliol imasmas, napushǝte imayoh, erus vi pan,
25 avil nasoruan siNasub̃ aGot ipat vi sutuai.”* Isa 40.6-8
Ale, nasoruan enan evi na-kel-uri-an tovoi lotokel uri mai gamito.

*1:1: Nǝboŋ toke metb̃os len naut egai, namilen ke lovi Kristen gail naut a im salit len nǝmav gol ke lovi metb̃os len navile a pan. Uman 8.1, 4, 11.19.

*1:2: Rom 8.29; 2Tes 2.13; Ipru 10.22, 12.24

*1:8: Jon 20.29

*1:11: Psa 22; Isa 53; Luk 24.25-26

*1:16: Lev 11.44-45, 19.2

*1:19: Kol 1.20

1:19: Exo 12.5 tosor husur natuhsipsip hǝn natutumavan.

*1:25: Isa 40.6-8