ROM
Rom mbal tuku waŋe Paulusŋge kuyarna
Yesus nu luka samba mbol kina le yar 27 kinaig le Paulus nu Korinŋge minmba Rom mbal tuku waŋe te kuyarna.
Rom tumbraŋ ta Rom mbal tuku tumbraŋ suŋgo. Paulus nu Romŋge Kristus tuku mbal kaŋgernu kambim idusna ta nuŋe piroŋge ndin tukulna le nu waŋe te kuyarmba pilna le nane tugum kina.
Waŋe te mbolŋge Paulus nu teŋenmba tumsiŋgit. Kuate nu purfeŋnu ndo minmba une fudiŋmba mata ake kusrewam kumuŋ kuga. Sine ŋakmba une ŋak tukunu sine Kuate am mbolŋge tiŋgam kumuŋ kuga. Ande nu Zu mbal tuku tukul pasa ŋakmba dubikuwa ta nu abo ŋak minmba minam kumuŋ ta Zu mbal nane tukul pasa ta dubikam fugunaig tukunu nane mata une mbal mayok kinaig.
Kasomok mbal nane tukul pasa kugatok minig ta naŋgine pileŋganu wam kumumbi dubi ndakinaig tukunu nane mata une mbal mayok kinaig. Ta tuku taŋgo ŋakmba Kuate tuku pa tam tuku minig.
Piti ta ŋgamukŋge Kuate nu ndin ande wakeina sulumba kiŋo nuŋe kukulna le nu taŋgo tuku une kuramba piya ŋayonu tumba ail kazrai mbolŋge kumna. Kile ande nu Kristus tuku kume tuku saŋgri tomba tiŋgate ta Kuate nu taŋgo ta tuku ŋgamuŋgal son kaŋgermba nu tiŋreknu ŋgate.
1
Ye Paulus Yesus Kristus tuku piro taŋgo tane Rom mbal tuku waŋe te kuyaret. Ye aposel minam tuku Kuate nu ye tuku nyu te-mayokna sulumba nuŋe pasa mayenu kukliwam tuku ye madiyina.
Kuate tuku pasa mayenu kile prote ta o buk Kuate nu wam ta prowamŋgat ŋga nuŋe tuan taŋgo saniŋgina le dir pasa kuyarke likinaig. Pasa mayenu ta nuŋe Kiŋo nuŋe tuku. Nu taŋgo mayok kina ta David tuku ndare mbolŋge mayok kina. Nu Kuate ndoŋ ndindo minnaik ta nu kumna sulumba maŋ aboŋga tiŋga Kuate tuku Kiŋo minna ta kilimok mayok kina. Kuate tuku Kiŋo ta nu siŋgine Suŋgo Yesus Kristus. Nu ake sinaŋ ye make pilmba aposel minam tuku ye tuku nyu te-mayokna. Kasomok mbal ŋakmba Kristus tuku pasa ismba son ŋga dubiwaig le nu tuku nyu taŋgo ŋakmba ŋgamukŋge suŋgokuwa ŋga nu aposel piro ta ye sina. Kuate nu tane kasomok mbal turmba Yesus Kristus tuku mbal minam tuku wikina.
Tane Romŋge mine likade siŋgine Mam Kuate nu tane nuŋe mbal minam tuku maditiŋgina ta ye tane ndoŋ pasatam prowet. Siŋgine Mam Kuate nu tane tuku kume purmba minit. Nu nale siŋgine Suŋgo Yesus Kristus ndoŋ tane make patika ŋgamuŋgal wamdus bul sertiŋguwaik. Son.
Paulus nu Rom kambim tuku wamdusmba minna
Tane Yesus Kristus tuku son mayede le kilke mbol mbal ŋakmba isig. Ye ta tuku gare-gareka Yesus Kristus tuku nyu mbolŋge yiŋe Mbara tuku nyu te-duŋget. Ye Kuate tuku piro taŋgo minet sulumba nuŋe Kiŋo tuku pasa kukliwam tuku yiŋe wamdus ŋakmba pilet. Ye pasa satiŋget te yabri tiŋge nda ta Kuate nu kila. Ye yabaŋet ait ŋakmba mbolŋge tane gilai ndaŋget. 10 Kuate nu ndin ande tumyuwa le ye tane tugum prowam tuku nu yabaŋmba minet. Ye ait kuennu tane tugum prowam tuku tairŋget. 11 Ye tane tugum promba Tukul Guwa tuku saŋgri afu tiŋgi le tane saŋgri tiŋgap ŋga ye wamdus suŋgo ŋak minet. 12 Ye pro tane tuku ŋgamuŋgal son kaŋgermba ye mata wamdus bul seryuwa le sine ŋakmba siŋgine ŋgamuŋgal son maŋau mbolŋge ŋgamuŋgal mukuk muŋgu niŋge-niŋgekube.
13 Tira kame, tane ye tuku wamdus te kila palpe. Ye tane Rom mbal tugum prowam tuku ait suŋgomba iduset ta wam afuŋge ye tuku ndin tukulde le ye tane tugum pro ndawet. Ye kasomok mbal afu tugumŋge piroken sulumba alonu kaŋgerken taŋamba ye tane ŋgamukŋge alonu taŋaŋ kaŋgerkam tuku idusmba tane tugum prowam saket. 14 Taŋgo ŋakmba pasa mayenu isam tuku piro ta ye tuku wai mbolŋge minit. Tumbraŋ suŋgo mbolŋge minig mbal, yamban mbal, kila sugo ŋak mbal, kila kugatok mbal nane ŋakmba pasa mayenu isam tuku ta ye tuku piro. 15 Ta tuku ye tane Rom mbal mata pasa mayenu tiŋgam tuku wamdus saŋgrinu pilet.
16 Ye Kristus tuku pasa mayenu tuku wamdus suŋgokanu ŋak minet. Pasa ta taŋgo turkam tuku saŋgri ŋak. Ima nu pasa mayenu ismba Yesus Kristus tuku son ŋgate ta Kuate nu taŋgo ta tuku muskil te-tiwe tuwit. Amboŋga Zu mbalŋge ndo. Kile kasomok mbal turmba. 17 Pasa mayenu taŋge Kuate nu taŋgo tiŋreknu kile-mayokkate ndin ta tumsiŋgit ta teŋenmba. Ande nu Kuate am mbolŋge tiŋreknu mayok kinit ta nu Kuate tuku saŋgri tomba tiŋgam tuku wam ta mbolŋge tugu pilmba ka ŋgamuŋgal son saŋgri tiŋgate ta ndin not. Kuyar pasa wam ta tuku teŋenmba sakate.
Taŋgo nane Kuate tuku saŋgri tomba tiŋga nu am mbolŋge tiŋreknu mayok kinig mbal naneŋge ndo abo ŋak minmba minamŋgaig ŋgate. Habakuk 2.4
Taŋgo tuku mbar maŋau
18 Nane Kuate pitaimba maŋau ŋaigonu kade sulumba tugusek pasa peumba minig mbal Kuate nu samba mbolŋge nane tuku wam ŋaigonu ta tuku gubra suŋgo ŋak minit ta kilimok tumniŋgit. 19 Kuate tuku maŋau magenu ta taŋgo kila palmbim tuku minig. Kuate nu wam ŋaigonu kade mbal ta tugusemba tumniŋgit le kila pilig. 20 Nu kilke te wakeina le nuŋe maŋau kilimok mayok kina le taŋgo nane katesenaig. Nu agaŋ ndende kile-mayokkina ta sine kaŋgerka Kuate tuku wam kaŋger ndakeg ta kila patikeg. Nu Mbara Suŋgo Ndindo saŋgri ŋayo minmba minit ta sine kila mineg. Wam ŋaigonu kade mbal ta nane mata kila minig tukunu nane naŋgine mbar te-ibeŋam kumuŋ kuga. 21 Nane kila minig ta nu Mbara Suŋgo Ndindo ŋga nu tuku nyu te-du ndaŋgade. Nu wam ke likate ta tuku nu gare pasa ande sa ndade. Nane ŋginŋgan wamdus tumba nane wamdus tugusek kugatok ma make sinamŋge minig. 22 Nane naŋgine miroŋ payamka sine kila ŋak mbal ŋga sakade sulumba nane ŋginŋgan mbal ndo mayok kinig. 23 Nane taŋgo, sar umaŋ, agaŋmor, mbeŋ, kumig tuku agaŋ ta ŋakmba kanunu wakeika agaŋ kame ta mbariŋniŋgig sulumba nane Kuate nu saŋgri suŋgo ŋak minmba minit ta nane nu idusmba mbariŋ ndade.
24 Nane Kuate pitaide tukunu Kuate nu nane wai kusrekate. Taŋate le nane naŋgine nzali ŋaigonu dubika wamdus kutur suŋgo tuku saŋgri kumnemŋge minig. Taŋamba nane naŋgine naŋgine ŋgarosu kikokam tuku maŋau ke likade. 25 Nane katesek Mbara pitaide ta tuku nane taŋade. Nane yabri wamdus dubimba agaŋ ndende Kuateŋge wakeikina ta mbariŋniŋmba minig. Kuate nu agaŋ ndende wakeikina ta nane nu mbariŋ ndade. Nyu te-duŋgam tuku wam nu mbolŋge kumba minmba minam tuku minit. Son.
26 Nane taŋamba Kuate pitaide tukunu Kuate nu nane wai kusrekate. Taŋate le nane nzali ŋaigonu kikokam tuku maŋau saŋgri kumnemŋge minig. Pino kame nane taŋgo ndoŋ minam tuku maŋau ndinok ta mbilmba kiko maŋau ke likade. 27 Taŋgo kame nane pino ndoŋ minam tuku maŋau mbilmba taŋgo taŋgo ndo minam tuku ŋgamuŋgal kunde-kundeniŋgit le kiko maŋau ke likade. Naŋgine mbar ta tuku lafunu kumumbi naŋgine ŋgarosu mbol prode.
28 Nane Kuate nda kaŋgeranu sukde tukunu Kuate nu nane wai kusrekate. Taŋate le nane ŋginŋgan wamdus kutur suŋgo tuku saŋgri kumnemŋge minmba maŋau nda kam tuku ta ke lika minig. 29 Nane tuku mine mbar maŋau kumuŋganu ŋak minig. Nane wam ŋaigonu ke lika afu tuku agaŋ ndende kilam tuku piriride. Nane afu ake sinaŋ piti serniŋmba nane tuku mine maŋau tuku am kikoŋ tiŋgade. Nane afu bale faram idusde sulumba nane ndoŋ kualeyaukade. Nane yabri maŋau kile-mayokka nane afu tuku nyu kile-ibeŋka miŋge motmotkade. 30 Nane afu waŋe pasa niŋgig sulumba Kuate kasurde. Nane afu tugumŋge maim-maimka naŋgine tumail te-duŋga ŋgarosu payamkade. Nane wam ŋaigonu kitek kam tuku tumtumde sulumba ina mam tuku miŋge pitaikade. 31 Nane wamdus tugusek te ndakade. Afu tuku wam nane ke maye ndade. Nane kume pur maŋau mape maŋau kugatok minig. 32 Maŋau ŋaigonu taŋamba ke likade mbal nane kumam kumuŋ ŋga Kuate nu tukul pilna ta nane kila. Nane kila ta nane wam kame ŋaigonu kusre ndaka kumba minig. Ta ndo kuga. Afuŋge taŋamba kade le kaŋgerka nane kumumbi kade ŋga sakade.