Luk
Na-kel-uri-an tovoi aLuk totosi
Ase itos nalob̃ulat egai?
Nǝvanuan lotokad namitisau hǝn nasoruan siGot lunau ke aLuk tovi vanuan rererer totah mai aPol len nǝyaran san, gai itosi.
ALuk itos nalob̃ulat egai hǝn nǝsa?
Itosi hǝn b̃ikel ur nǝ-nau-gati-an silat lototah mai aYesu husur nǝmauran mai nap̃usanan san.
ALuk itosi m̃os ase?
Itosi m̃os alat lotoke lelǝboi nakitinan husur aYesu.
Nalob̃ulat egai ehusur as galito?
Ehusur aYesu nǝboŋ top̃usan, ehusuri len nǝboŋ tobubur mai nǝvanuan tile gail, ale ehusuri len nǝboŋ tovi tarhǝt salito.
Natgalenan evisi ŋais?
Nalob̃ulat egai ikel ur nǝsa tovisi len nasihau A.D. 6 vǝbar A.D. 30.
Natgalenan evisi a be?
Nalob̃ulat egai ib̃ol husur nǝsa tovisi len naut a Kalili mai a Jutea.
ALuk ep̃usp̃us kitev nakitinan husur nǝmauran siYesu. Eus alat lotolǝboi aYesu mai alat lototah maii len nauman san, alat lotoris nǝsa togole mai alat lotosǝsǝloŋ hǝn nǝsa tokele. Ale aLuk itos gat natit p̃isi len nalob̃ulat egai. Igol imasil ke aYesu egǝm hǝn b̃idoŋ alat lotomasig, hǝn b̃ilav kuv galit dan nǝsaan. Egǝm m̃os nǝvanuan p̃isi, savi naJu gail ŋai.
ALuk itos husur aYesu sum̃an aNatun Nǝvanuan, tolǝmas bun alat lotomǝsah, alat lotopar tite, alat lotomalkǝkat, alat lototaŋ mai alat nǝvanuan gail lotomǝtahun galito. Elǝmas bun nǝvanuan nǝsaan gail, elǝmas bun alatpǝhaṽut mai elǝmas bun alahutai. AYesu isor tas na-pul-hǝn-natite-an mai ep̃usan husur natohan pipihabǝlan aGot.
Len nagilen, aLuk itos husur aYesu nǝboŋ tomat mai tole mǝhat dan nǝmatan san. Itos nǝb̃ol husur alaruevis artosor mai aYesu len nap̃isal vi Emmaus nǝboŋ tole mǝhat dan nǝmatan tia. Nǝb̃ol enan ipat len nalob̃ulat egai ŋai, sǝpat len na-kel-uri-an siMattiu, siMak o siJon.
1) ALuk itos nalob̃ulat egai m̃os nǝsa? (1.1-4)
2) Nǝpasian siJon Baptais mai aYesu (1.5–2.52)
3) Napisulan siJon Baptais (3.1-20)
4) Nǝbaptaisan siYesu mai nǝboŋ natǝmat totaltal ke aYesu tigol nǝsaan (3.21–4.13)
5) Nauman siYesu len naut a Kalili (4.14–9.50)
6) AYesu iyar a Kalili vi Jerusalem (9.51–19.27)
7) Nawik namǝkot siYesu: nakotan mai nǝmatan san (19.28–23.56)
8) AYesu imaur tǝtas (24.1-12)
9) AYesu evisi hǝn nǝvanuan gail. AGot ilavi vi lan nǝmav (24.13-53)
Natub̃atan
1Ikad nǝvanuan isob̃ur tokel ur natit gail tosarpoh len gidato, hum ahai kelkel ur gail lotokele. Lutos nǝsa nǝvanuan gail lotorisi mai lotokel uri mai ginamito. 2Hum ke alat len natub̃atan lotoris natit p̃isi tovisi, ale lotogǝm vi vanuan na-vi-tarhǝte-an gail hǝn nasoruan, imaienan lukel uri mai ginamito. 3Ginau am nunau ke, ivoi ke, notokǝta kitev natit p̃isi len natub̃atan, tuani, ale tos husuri van hǝn gaiug Nasub̃ Teofilus, 4hǝn gǝb̃elǝboi nakitinan husur aYesu, mai nǝsa lotoṽusani hǝn gaiug. Nǝb̃ol egai imagegai:
Aŋel sua ikele ke dereh lipas aJon
5Nǝboŋ aHerot tovi kiŋ len naut a Jutea, ikad ahai tutumav sua nahǝsan aSekariah. Ikad nahǝmar sua nahǝsan aApijah, aSekariah tovi galit sua. Bareab san, nahǝsan aElisapet, gai am esua len nǝpasusan siAron. 6Gǝlaru aruvoi, arunor len nǝhon Nasub̃ aGot bathut arugol husur masuṽ hǝn natit p̃isi tokele. 7Be anatularu eb̃uer husur aElisapet ebutoh, mai arovi haṽut tia.
8Boŋ sua nahǝmar siSekariah loum siGot. ASekariah eum len nǝhon aGot hum ahai tutumav. 9Hum naṽide sihai tutumav gail, lubar hǝn nǝvat hǝn lotosab̃ aSekariah hǝn b̃epǝŋas nǝhai pǝhas len naim siNasub̃ aGot. Boŋ sua aSekariah eb̃is lan, 10len nǝboŋ enan nab̃iltiluṽoh lusor tuṽ vivile. 11Ale aŋel siNasub̃ evisi hǝni, eil ben nǝmel tutumavan tarhǝt nǝmatu. 12Nǝboŋ aSekariah toris aŋel enan, emǝtahw, ninen epil. 13Ris aŋel toke, “Sagemǝtahw aSekariah, husur aGot esǝsǝloŋ hǝn na-sor-tuṽ-an sam̃. Ale asoam̃ aElisapet dereh tipas anatum̃ ulum̃an. Geriŋ nǝhes Jon lan. 14Ale gaiug gehǝhaṽur habat mai nǝlom̃ tivoi masuṽ hǝni. Nǝvanuan isob̃ur dereh lehǝhaṽur hǝn nǝboŋ b̃evisi, 15bathut tiyalyal len nǝhon aGot balai. Asike emun nǝwain mai nǝwai todaŋ, ale tepul hǝn aNunun aGot nǝboŋ topat sal len nabǝhaṽun anan. 16Ale tipair tǝlmam hǝn anatun seIsrael tisob̃ur van hǝn Nasub̃, aGot salito. 17Len nanunun mai nǝdaŋan siElijah, dereh teil a m̃o hǝn Nasub̃ hǝn b̃ipair tǝlmam hǝn nǝlon atǝmalit van hǝn anatulito, pair tǝlmam hǝn nǝlon alat lǝsagol husur nǝsa aGot tokele, van hǝn nap̃isal silat lotonor, lotokad namitisau hǝn nǝmauran tonor. Imaiegai, aJon dereh teutaut hǝn nǝvanuan gail hǝn lǝb̃eutaut vir Nasub̃.”
18Beti aSekariah ikel mai aŋel ke, “Nelǝboi mab hǝn natgalegai? Husur novi haṽut tia mai asoagw evi bareab tia.”
19Aŋel isor vari ke, “Nahǝsagw aKapriel notoil len nǝhon aGot tosǝvat ginau m̃os nǝb̃isor mai gaiug, hǝn nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi hǝn natgalegai. 20Be husur gǝsadǝlom nǝsa notokele, gaiug dereh geb̃ut, gedǝdas gǝb̃isor van vǝbar nǝboŋ natgalegai b̃evisi. Natit p̃isi dereh tevisi sum̃an notokele.”
21Len nǝboŋ enan naluṽoh lutoh vir aSekariah, ale lup̃aŋ lan husur evǝlo len naim siGot. 22Nǝboŋ tovivile, salǝboi b̃isor mai galito, ale lolǝboii ke, eris na-kǝta-risi-an sua togǝm len nǝmav len naim siGot, husur eb̃utb̃ut be ike tisor len navǝlan.
23Len nǝboŋ hǝn nauman sinahǝmar san gail tonoŋ, eriŋ naut a Jerusalem, ivahim san. 24Husur nǝboŋ enan abareab san, aElisapet etian ale husur nahǝbati torim esusuan gai gabag, ike, 25“Egai nǝsa Nasub̃ aGot togole m̃os ginau nǝboŋ tohǝhaṽur hǝn ginau. Ilav kuv nahur sasa sagw notodaŋ b̃uri len nǝhon nǝvanuan sagw gail.”
Aŋel sua isor husur nǝpasian siYesu
26Ale len nahǝbati tomǝlevtes siElisapet, aGot esǝvat aŋel Kapriel vi Nasaret, navile sua a Kalili 27hǝn b̃isor mai navensus sua, nahǝsan aMeri. Ikad avan sua len nahǝmar siTevit, nahǝsan aJosef, ale gǝlaru arukel gati ke arilah. 28Aŋel ivan hǝn aMeri, ike, “Ivoi. Nasub̃ aGot eputsan gaiug, itoh mai gaiug.”
29Be aMeri, nǝlon etuhatuh hǝn nasoruan en san, inau sob̃uer hǝn namilen nasoruan aŋel tokele. 30Beti aŋel ikel maii ke, “Sagemǝtahw Meri, aGot ehǝhaṽur hǝn gaiug tia, eputsan gaiug. 31Asike idareh gaiug dereh getian, ale gipas anatum̃ ulum̃an sua, geriŋ nǝhes Yesu lan. 32Gai dereh tiyalyal balai, lekisi hǝn anatun aGot a mǝhat buni, ale Nasub̃ aGot dereh tigol tilav namilen aTevit atǝman ta sutuai tovi kiŋ. 33Nǝpasusan siJakop dereh litoh pipihabǝlan vi sutuai; nanoŋan han eb̃uer.”
34Ris aMeri tokel mai aŋel ke, “Imabe? Avan ideh sǝbar nibegw sal!”
35Aŋel isor vari ke, “ANunun aGot dereh tegǝm len gaiug, nǝdaŋan siGot a mǝhat buni tikabut gol gaiug hum nǝm̃ol. Husur enan ategai gǝb̃ipasi, dereh tevi siGot, ale lekisi hǝn aNatun aGot. 36Geris amaheam̃ aElisapet. Alitenan am etian, ikad anatun ulum̃an naut kǝmas ke tovi bareab tia. Ale egai nahǝbati san tomǝlevtes, gai lotokisi ke tobutoh. 37Bathut aGot satǝtan hǝn b̃igol natideh.”
38Ale aMeri ike, “Ginau novi natǝbarehreh nauman siNasub̃. Ivoi len ginau hum gotokǝmaienan.” Ale aŋel ivan dani.
AMeri mai aElisapet
39Sǝdareh aMeri ile mǝhat, iŋad vi lan nab̃iltivile sua a Jutea, naut enan tobaŋ ṽehuh. 40Nǝboŋ tobar naut enan evi lohoim siSekariah, ike, “Ivoi,” mai aElisapet. 41Nǝboŋ aElisapet tosǝsǝloŋ hǝn na-ke-ivoi-an san, anatun ekurkur len nabǝhaṽun, ale aElisapet epul hǝn aNunun aGot. 42Beti ikai habat ke, “AGot igol navoian van hǝn gaiug sǝhor alatpǝhaṽut, igol navoian am van hǝn anatum̃ gǝb̃ipasi. 43Imab hǝn nategai tovisi hǝn ginau, ke anana siMasta sagw togǝm hǝn ginau? 44Husur nǝboŋ notosǝsǝloŋ hǝn nadolom̃, anatugw ekurkur hǝn nahǝhaṽuran san len nabǝhaṽugw. 45AGot gatogol navoian van hǝn gaiug, husur ke gaiug godǝlomi ke tigol nǝsa tokel gati mai gaiug.”
AMeri eputsan nahǝsan aGot
46Beti aMeri ike:
“Nǝlogw eputsan Nasub̃,
47Nanunugw ikemkem hǝn aGot sagw
gai tolav kuv ginau dan nǝsaan.
48Husur eris natǝbarehreh san tovi ut kǝmas,
ale vi sutuai naur p̃isi
lekiskis ginau ke alitenan navoian topat lan.
49AGot todaŋ buni igol
natgalevis tovoi buni hǝn ginau,
gai sǝb̃on, nahǝsan esǝhor nǝhes p̃isi.
50Ilolosa hǝn naur p̃isi ta sutuai vi sutuai
lotomǝtahw len nǝyalyalan san.
51Eṽusan nǝdaŋan san hǝn navǝlan tia,
ehut alat lotoṽiv, lumap̃ip̃iriah,
alatenan lotopatpat galit mǝhat len nǝlolito.
52Isah sur alat lotoyalyal vi pan dan namilelito,
ale eputsan alat lotovi ut kǝmas.
53Evǝŋan alat lotomalkǝkat, luhanukub,
avil esǝvat alat lotokad natit p̃isi, luvan sǝsǝlav.
54Evi tarhǝt silat a Israel lotovi vanuan san gail,
inau gati hǝn b̃igol nalolosaan mai navoian hǝn galito,
55hum tokel gati mai atǝmadat gail,
mai aApraham mai nǝpasusan san van van vi sutuai.”
56AMeri itoh mai aElisapet pǝpadaŋ hǝn nahǝbati itor, beti etǝlmam vahim.
Lupas aJon
57Len nǝboŋ aElisapet topas naulum̃an san, 58amahean gail mai alat lototoh pǝpadaŋ hǝni, losǝsǝloŋ hǝni ke Nasub̃ aGot ivoi buni hǝni, ale lohǝhaṽur maii. 59Len nǝmariboŋ tomǝlevtor logǝm hǝn lǝb̃etiv dalus anatun ale luke leriŋ nahǝsan atǝman aSekariah lan. 60Avil anan ikai ke, “Aoa, nahǝsan m̃au aJon!”
61Ris lotokel maii ke, “Amaheam̃ gail, nǝhes enan eb̃uer len galito.”
62Ale lusor len navǝlalit mai aSekariah hǝn lǝb̃isab̃ nǝhes aSekariah toke tekisi hǝni. 63ASekariah isor len navǝlan, eus natit hǝn b̃itos lan ale itosi ke, “Nahǝsan aJon.” Galit p̃isi lup̃aŋ lan. 64Vǝha-sua ŋai elǝboi b̃isor tǝtas, ale etub̃at hǝn b̃isal suh aGot. 65Alat lototoh pǝpadaŋ hǝni, lumaŋmaŋ, lomǝtahw, mai alat a Jutea, naut enan tobaŋ ṽehuh, luhol husur natgalegai. 66Nǝvanuan gail p̃isi lunau masuṽ hǝn nǝsa lotosǝsǝloŋ hǝni, ale luke, “Natǝtai egai dereh timabe?” Husur navǝlan aGot ipat tin lan.
Nǝb̃e siSekariah
67Atǝman aJon, aSekariah epul hǝn aNunun aGot beti ikel ur nǝsa aGot tokel maii ke,
68“Noputsan nahǝsan Nasub̃ aGot seIsrael,
bathut egǝm hǝn togol nǝvanuan san gail lotovi slev lotomakuv,
69ale esǝvat avan sua todaŋ len nǝpasusan sivanuan nauman san, aTevit,
atenan dereh tilav kuv gidato dan nǝsaan sidato.
70AGot ekǝmaienan
len nabuŋon ahai kelkel ur san gail ta sutuai,
71ke atenan b̃ilav kuv gidato dan aenemi sidat gail,
dan navǝlan alat lotomǝtahun bun gidat habat.
72Ilolosa hum tokel gati mai atǝmadat ta sutuai
ale inau gat na-kel-gati-an san tokitin,
73na-kel-gati-an tota gati len nahǝsan mai aApraham atǝmadat ta sutuai:
74hǝn b̃ilav kuv gidato dan navǝlan aenemi sidat gail
hǝn ke datb̃eum san, asike datukad namǝtahwan,
75ale datb̃inor len nǝhon
mai datb̃ivoi vǝbar nagilen nǝmauran sidato.
76Gaiug m̃au anatugw,
dereh lekis gaiug hǝn ahai kelkel ur siGot toyalyal buni;
husur dereh gaiug geil a m̃o hǝn Nasub̃
hǝn gǝb̃eutaut hǝn nap̃isal san gail,
77hǝn gǝb̃ilav mai nǝvanuan san gail
nalǝboian hǝn nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan
len narub̃atian dan nǝsaan salito.
78Nalolosaan mai navoian siGot sidato
dereh tesun gidato
sum̃an nǝyal tovisi len nǝmav,
79tem̃ias alat lototoh len nǝmargobut,
lotomǝtahw len nǝmatan,
hǝn b̃esǝhar gidato len nap̃isal totǝm̃at.”
80Ale natǝtai enan Jon, etibau, egǝm idaŋ len nanunun. Itoh len naut masmas tob̃ǝb̃esw vǝbar nǝboŋ togǝm visi len alat a Israel.